Praegu kasutatakse roboteid laialdaselt erinevates tööstusharudes. Roboteid saab toota, kuid anduritel on olnud oluline roll. Kas teate levinumaid robotandurite tüüpe? Tööstusautomaatika valdkonnas vajavad masinad andureid, mis annaksid vajalikku teavet seotud toimingute korrektseks tegemiseks.
Enamasti kasutatavad robotite andurid saab vastavalt erinevatele tuvastamisobjektidele jagada sise- ja välisanduriteks.
Sisemisi andureid kasutatakse peamiselt roboti enda oleku (näiteks kätevahelise nurga) tuvastamiseks, enamasti sensoreid, mis tuvastavad asendi ja nurga.
Väliseid andureid kasutatakse peamiselt roboti keskkonna (nt mis objekt see on, kui kaugel see objektist on jne) ja tingimuste (nt kas haaratav objekt libiseb) tuvastamiseks. Täpsemalt on olemas objektituvastusandurid, objekti vigade tuvastamise andurid, lähedusandurid, kaugusandurid, jõuandurid ja kuulmisandurid.
1. Kahemõõtmeline visuaalne andur
Kahemõõtmeline visuaalne andur on peamiselt kaamera, mis suudab täita selliseid funktsioone nagu objekti liikumise tuvastamine ja positsioneerimine. Kahemõõtmeline visuaalne sensor on olnud juba pikka aega ning paljud intelligentsed kaamerad suudavad koordineerida tööstusrobotite tegevusteed ja kohandada nende käitumist saadud teabe põhjal.
2. Kolmemõõtmeline visuaalne andur
Viimasel ajal on järk-järgult esile kerkinud kolmemõõtmelised nägemisandurid ning kolmemõõtmelistel nägemissüsteemidel peab olema kaks erineva nurga all pildistavat kaamerat, et objektide kolmemõõtmelisi mudeleid oleks võimalik tuvastada ja ära tunda. Võrreldes kahemõõtmeliste nägemissüsteemidega suudavad kolmemõõtmelised andurid asju intuitiivsemalt kuvada.
3. Jõumomendi andur
Jõu pöördemomendi andur on andur, mis võimaldab robotil jõudu teada. See suudab jälgida roboti käele mõjuvat jõudu ja anda andmeanalüüsi põhjal juhiseid roboti edasiseks käitumiseks.
4. Kokkupõrke tuvastamise andur
Tööstusrobotite, eriti koostöörobotite suurim nõue on ohutus. Ohutu töökeskkonna loomiseks on vajalik, et robotid tunneksid ära, mis on ohtlik. Kokkupõrkeanduri kasutamine võimaldab robotil mõista, millega ta on kokku puutunud, ja saata signaali roboti liikumise peatamiseks või peatamiseks.
5. Ohutusandur
Erinevalt ülaltoodud kokkupõrketuvastusanduritest võimaldab ohutusandurite kasutamine tööstusrobotitel tajuda neid ümbritsevaid objekte ning ohutusandurite olemasolu takistab robotitel kokkupõrget teiste objektidega.
6. Elektromagnetiline andur
Kaasaegsed magnetilised pöörlemisandurid hõlmavad peamiselt neljafaasilisi andureid ja ühefaasilisi andureid. Töö ajal kasutab neljafaasiline diferentsiaalpöörlemisandur diferentsiaaltuvastuse saavutamiseks tuvastusplokkide paari ja teist paari vastupidise diferentsiaaltuvastuse saavutamiseks. Sel viisil on neljafaasilise anduri tuvastamisvõime neli korda suurem kui üksikkomponendil. Kaheelemendilisel ühefaasilisel pöörlemisanduril on ka oma eelised, see tähendab, et see on kompaktne ja töökindel ning suure väljundsignaaliga, suudab tuvastada madala kiirusega liikumist, tugevat vastupidavust keskkonnamõjudele ja mürale ning madalaid kulusid. Seetõttu on ka ühefaasilistel anduritel hea turg.
7. Kiudoptiline andur
Kiudoptiline andur on viimastel aastatel esile kerkinud uus tehnoloogia, mille abil saab mõõta mitmesuguseid füüsikalisi suurusi, nagu heliväli, elektriväli, rõhk, temperatuur, nurkkiirus, kiirendus jne. Sellega saab täita ka mõõtmisülesandeid, mis neid on olemasolevate mõõtmistehnoloogiatega raske täita. Kitsates ruumides, tugevate elektromagnetiliste häirete ja kõrge pingega keskkondades on fiiberoptilised andurid näidanud ainulaadseid võimeid. Praegu on rohkem kui 70 tüüpi kiudoptilisi andureid, mis jagunevad üldiselt kiudoptilisteks anduriteks ja optilist kiudu kasutavateks anduriteks.
8. Biooniline andur
Biomimeetiline andur on uut tüüpi andur, mis kasutab uusi tuvastamispõhimõtteid. Anduri moodustamiseks kasutab see immobiliseeritud rakke, ensüüme või muid bioloogiliselt aktiivseid aineid, et teha koostööd anduritega. See andur on uut tüüpi infotehnoloogia, mis on viimastel aastatel välja töötatud tänu biomeditsiini, elektroonika ja inseneriteaduste vastastikusele tungimisele. Seda andurit iseloomustab kõrge jõudlus ja pikk kasutusiga. Biomimeetiliste andurite hulgas on kõige sagedamini kasutatav andur bioloogilise simulatsiooni andur.
9. Infrapunasensor
Infrapunasüsteemide tuumaks on infrapunadetektorid, mida saab vastavalt erinevatele tuvastamismehhanismidele jagada kahte kategooriasse: termodetektorid ja footonidetektorid. Soojusdetektor kasutab kiirgussoojusefekti, et põhjustada detektorielemendi temperatuuri tõusu pärast kiirgusenergia saamist, muutes seeläbi detektori temperatuurist sõltuvat jõudlust. Kiirgust saab tuvastada, tuvastades muutuse ühes neist omadustest. Enamikul juhtudel tuvastatakse kiirgus termoelektriliste muutuste kaudu. Kui komponent saab kiirgust ja põhjustab füüsilise muutuse mitteelektrilises suuruses, saab vastavat elektrilise suuruse muutust mõõta sobiva teisenduse abil.
10. Rõhuandur
Piesoelektrilisi andureid kasutatakse peamiselt kiirenduse, rõhu ja jõu mõõtmiseks. Piesoelektriline kiirendusandur on tavaliselt kasutatav kiirendusmõõtur. Sellel on suurepärased omadused, nagu lihtne struktuur, väiksus, kerge kaal ja pikk kasutusiga. Piesoelektrilisi kiirendusandureid on laialdaselt kasutatud õhusõidukite, autode, laevade, sildade ja hoonete vibratsiooni ja löökide mõõtmisel. Eelkõige on piesoelektriliste andurite kujul eriline positsioon lennunduse ja kosmosevaldkonnas.