2022. aasta jaanuarist novembrini importis Hiina 10 000 noteerimata tööstusrobotit impordimahuga 40 miljonit USA dollarit; Imporditud multifunktsionaalseid tööstusroboteid oli 96 000, mis on palju suurem kui noteerimata tööstusrobotite impordikogus, impordi kogus 1,21 miljardit USA dollarit, mis on palju suurem kui noteerimata tööstusrobotite impordikogus.
Keskmiste impordi- ja ekspordihindade vaatenurgast on Hiina tööstusrobotite keskmine impordihind tunduvalt kõrgem kui keskmine ekspordihind. 2022. aasta jaanuarist novembrini oli Hiina tööstusrobotite keskmine ekspordihind 25850,3 USA dollarit ühiku kohta, impordi keskmine hind aga 128866 USA dollarit ühiku kohta.
Jaanuarist novembrini 2022 olid Hiina tööstusrobotite ekspordiväärtuse 5 suurimat piirkonda Lõuna-Korea, Vietnam, Jaapan, Saksamaa ja Venemaa Föderatsioon, ekspordiväärtusega 42641000 USA dollarit, 28.709 miljonit USA dollarit, 24.298 miljonit USA dollarit, 22.272. miljonit USA dollarit ja 21,983 miljonit USA dollarit.
Impordiväärtuse vaatenurgast on Jaapan Hiina suurim tööstusrobotite importija. 2022. aasta jaanuarist novembrini importis Hiina Jaapanist tööstusroboteid 954,277 miljoni dollari eest, mis moodustab 77 protsenti impordi koguväärtusest, ja Saksamaalt importis tööstusroboteid 74,797 miljoni dollari eest, mis moodustab 6 protsenti impordi koguväärtusest.
Eeldatakse, et globaalne robotiturg ulatub 2022. aastal 51,3 miljardi USA dollarini, kusjuures aastane kasvumäär on aastatel 2017–2022 14 protsenti. Tööstusrobotiturg ulatub 19,5 miljardi USA dollarini. Eeldatakse, et 2024. aastaks ületab globaalne robotiturg 65 miljardit dollarit. Nende hulgas on tööstusrobotite turu mastaabid saavutanud rekordtaseme ning roboteid on laialdaselt kasutatud sellistes tööstusharudes nagu autod, elektroonika, metalltooted, plast- ja keemiatooted. IFR-i statistika järgi eeldatakse, et tööstusrobotiturg ulatub 2022. aastaks 19,5 miljardi USA dollarini; 2024. aastal peaks see ulatuma 23 miljardi dollarini.
Tootmisrobotite tihedus kahekordistus 2020. aastaga võrreldes
Vastavalt andmetele on Hiina töötlevas tööstuses 2020. aastal robotite tihedus 246 ühikut 10,000 inimese kohta, mis tähendab ühtlasi, et 2025. aastaks jõuab see umbes 500 ühikuni 10000 inimese kohta, kahekordistudes.
Kavas juhiti tähelepanu ka sellele, et edendada tuleks kindla vundamendi, laia kasutusala ja tugeva kiirguse mõjuga võtmevaldkondade valikut. Robotitööstuse praegusest arengust lähtuvalt on segmenteerimisstsenaariumid, nagu tootmine, põllumajandus, logistika ja erikeskkonnad, kogunud robotirakenduste märkimisväärse ulatuse ja sügavuse, asendades tõhusalt käsitsitöö ja parandades töö efektiivsust.
Praegu on osades valdkondades selge masinate asendamise trend, mis leevendab tõhusalt elanikkonna allakäigusurvet.
Statistikaameti 2023. aasta jaanuari andmetel vähenes riigi rahvaarv 2022. aasta lõpuks 850,000 võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tulevikus asendub elaniku kohta käiva haridustausta ja rahvastiku struktuuri muutumisega üha rohkem töökohti robotitega.
Tööstuslikel robotitel on kolm põhikomponenti: servomootorid, kontrollerid ja reduktorid, mis on ühtlasi ka roboti tootmise peamine kulu ning on saanud üheks peamiseks robotite arengut piiravaks põhjuseks.
Reduktorid, kontrollerid ja servomootorid on tööstusrobotite kolm peamist komponenti. Tööstusliku roboti struktuuri vaatenurgast koosneb tööstusrobot peamiselt reduktorist (RV reduktor ja harmooniline reduktor), kontrollerist, servomootorist, korpusest ja muudest komponentidest. Nende hulgas on reduktor, kontroller ja servomootor kolm peamist komponenti, millel on suurim kuluosa, mis on vastavalt umbes 35 protsenti, 20 protsenti ja 15 protsenti, ning kogumaksumus on umbes 70 protsenti. Tööstuslike robotite kerede ja muude komponentide maksumus moodustab vastavalt umbes 15 protsenti.
